Лидия КойдулаTE LAHTI!

Te lahti, arm, nüüd omma süddant,
Waat, tulnud jälle kewwade,
Ja temma terrad, õied, laulud
Meid terretawad ueste.

Te lahti, arm, ka omma süddant,
Külm, lummi kaob päwa eest:
Lass' armo päikest sullatada
Ka külmad hangud süddamest!

Te lahti, arm, ka omma süddant,
Noor tuul kõik hüab õitsele:
Lass' tõusta rinna põhjast õilmed
Ka, armoõilmed üllesse.

Te lahti, arm, ka omma süddant,
Waat kuida lomus tõttada
Kõik püab, enne talwe külma
Täit suwwerõmo maitsema!

Oh kas siis süddant üksi tahhad
Wait jätta, tuimaks, armoke?
Oh soenda tend, ellul' süta.
Te lahti, lahti süddame!