Kül tahhaks nad sind heita End' jalgil', issama, Ja sinno kaela otsa Siis naerdes astuda. Kül lustiga so hawu Nad lahti lõhhuksid, Kül kis'des wannu wermeid Nad rõmust hõiskaksid.
Weel waimosidded kanged On, mõegad terrawad So waenlastel – raudmeled, Ja keled libbedad. Sind agga hoiab kangelt Tru kässi! Põllema So keskel sütas künalt – Waat – et ei kustu ta!
